Kus ei elä karu?
Kui eulis pohjastu,
Ei tiedäs lindu
Ni lämmiä kohtastu,
Ni suven hindua.
(A. Volkov)
On päivänlaskus
Yönigäv’ sagei,
Ga nouzun käskys
Roih valgien magei.
On järves vezi
Dai syväs kaivos.
No meččii pezöy
Vai vihmutaivas.
Tiä lagei peldo,
Tua korgei vuaru.
On laihin — velgu,
Sil maksu — puaru.
Kai on, ga pyzyy
Miän piälöis kaste:
Kos midä kyzyt,
Ei pädei vastus.
Kos vedäy humal,
Et kehnuo varua.
…Kus ollou jumal,
Ei elä karu.
Назад в раздел
|